vahelduvvoolu ahelas hõõglamp H lülitatud järjestikku TRIAC-iga V1. Tüürelektroodi ahelas on DIAC V 2 ja kondensaator C laadimistakistusega R ( takistid R ja R on voolu s 1 piiramiseks). 79 JOONIS 6.12. TRIAC-i avamisimpulss saadakse DIAC-i läbivast voolust, kui temaga ühendatud kondensaatori pinge saavutab DIAC -i lülitumispinge. Avanemishetk sõltub laadimistakisti R liugkontakti asendist. Kui takisti R on minimaalses asendis saavutatakse vajalik pinge kondensaatoril üsna poolperioodi algul ja lamp põleb heledalt. Suurendades laadimistakisti väärust saabub lülituspinge poolperioodi keskel , voolu keskväärtus väheneb ja hõõglambi heledus väheneb. Kuna DIAC avaneb mõlema polaarse pingega, siis toimub samasugune protsess ka järgmisel poolperioodil, kui kondensaatorit laetakse
Joonisel 6.12. toodud põhimõtteskeemil on vahelduvvoolu ahelas hõõglamp H lülitatud järjestikku TRIAC-iga V1. Tüürelektroodi ahelas on DIAC V 2 ja kondensaator C laadimistakistusega R ( takistid Rs ja R1 on voolu piiramiseks). JOONIS 6.12. TRIAC-i avamisimpulss saadakse DIAC-i läbivast voolust, kui temaga ühendatud kondensaatori pinge saavutab DIAC -i lülitumispinge. Avanemishetk sõltub laadimistakisti R liugkontakti asendist. Kui takisti R on minimaalses asendis saavutatakse vajalik pinge kondensaatoril üsna poolperioodi algul ja lamp põleb heledalt. Suurendades laadimistakisti väärust saabub lülituspinge poolperioodi keskel , voolu keskväärtus väheneb ja hõõglambi heledus väheneb. Kuna DIAC avaneb mõlema polaarse pingega, siis toimub samasugune protsess ka järgmisel poolperioodil, kui kondensaatorit