A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Noh, las siis Grimaud puistab nad läbi ja viskab üle müüri,» ütles d'Artagnan.
«Ei maksa seda siiski teha,» ütles Athos. «Meil võib neid vaja minna.»
«Meil võib laipu vaja minna?» küsis Porthos. «Kallis sõber, sa hakkad jaburaks
minema.»
«Ärge otsustage uisapäisa, ütlevad evangeelium ja härra kardinal,» lausus Athos.
«Kui palju on meil püsse, mu härrad?»
«Kaksteist,» vastas Aramis.
«Ja mitu lasku?»
«Saja ümber.»
«Just niipalju, kui me vajame. Laadigem relvad!»
Neli musketäri asusid tööle. Kui nad lõpetasid viimase püssi laadimise, andis
Grimaud märku, et laud on kaetud.
Athos vastas, ikka zestide keeles, et siis on hea. Seejärel osutas ta vahitornikesele,
millest Grimaud järeldas, et peab minema vahti. Et teha vahiloiekut meeldivamaks, lubas
Athos tal kaasa võtta leiba, kaks ribitükki ja pudeli veini.
«Ja nüüd lauda,» ütles Athos.
Neli sõpra istusid türklaste või rätsepate kombel risti-jalu põrandale.
annaabi.ee 
