Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
1) omastavalised sõnakujud, millel vastavas tähenduses muud käändevormid puuduvad, nt
romaani keeled, luteri kirik, katoliku usk, kulla sõber;
6
2) liitsõnalised sõnakujud, mille lõpposis on osastavaline -karva, -laadi, -võitu, -ohtu, -verd,
-värki ja millel liitsõnalisena vastavas tähenduses muus käändes vormid puuduvad, nt
plikaohtu tüdruk, isevärki mõte, kehvavõitu kõhutäis, täisverd loomeinimene. Need on nn
laadifraasid (Viitso);
3) sõnakujud, mis ei seostu ühegi muu sõna omastava ega osastavaga, nt eri asjad, ise
asjaajamine, väärt mõtted, auväärt iga;
4) sõnakujud, mis seostuvad muutuvate nimi- või omadussõnadega, kuid millel teatud
tekstiümbruses käändelised muuted puuduvad, nad ei ühildu, nt sula lumest, mäda õunal, täis
kõhust.
5) osa adjektiividena käituvaid sõnavorme ühildub oma põhisõnaga üksnes kindlatel
annaabi.ee 
