Viirused võivad levida koos internetist alla laaditavate programmidega, sõpradelt laenatud või isegi poest ostetud ketastega. Taolised viiruste levimise viisid on vähem levinud. Enamasti saadakse viirus tundmatu meilisõnumi manuse avamisel ja käivitamisel. 4 Bootsektori viirused Buutsektori viirused olid esimest tüüpi arvutiviirused, mis kunagi loodi. Buutsektori viirused peituvad kõvaketta laadesektoris ning laaditakse mällu enne süsteemifaile. Seega saavad nad täieliku kontrolli alla PC katkestused ning võivad modifitseerida katkestuste töötluse mooduleid. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid teateid. Kui viirus laadesektorisse ei mahu, paigutab ta ülejäägi mujale, märkides vastava osa kõlbmatuteks klastriteks (13). Tuntumaid esindajaid: Brain, Form, Mlchelangelo, Stoned (10). Failiviirused ehk parasiitviirused
mingi kindel kuupäev või kellaaeg, klaviatuurivajutuste arv, käivitatava programmi nimi. 1.3 Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.4 Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku.
klaviatuurivajutuste arv, käivitatava programmi nimi. 1.1. Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused Tegu on viirusetüübiga, mis kirjutab oma koodi masina ketta boot-sektorisse. Kui nakatunud arvutile alglaadimine teha, aktiviseerub ka kettale peidetud viirus ning loetakse mällu enne süsteemifaile. Maskeerimiseks väljastab viirus alglaadimisel normaalseid ekraaniteateid. Sellised viiruse korral kirjutatakse üle laadesektoris olnud info kogu ketta kohta. 1.2. Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.3
annaabi.ee 
