Üldine Teatriajalugu I
Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale
mõjusid need reeglid igati hästi teatri enesetunnetamise vahend, teater kehtestas ise oma piirid,
saades niimoodi iseendaks. See nõue sundis dramaturge minema süvitsi psühholoogiasse. Racine
ongi kaasaegses mõttes esimene psühholoogilise teatri looja. Sunnitud selleks, kuna kaotanud
kõik välised vahendid, hakkas tegelema sisekonfliktidega. Teater oli saavutanud oma arengus
mingisuguse tipu laadaplatsilt jõudnud lossi. Racine'i ajal ei olnud veel teatril oma
mehhaanikuid, õmblejaid jne. Miks see lavastusala lavastuse juurde siis üldse tekib? Sest teatri
lavastusala osa on vajalik, et lahendada lavaruumiprobleemi. Tühja ruumi probleem
lavastusala, selle personal, mehhanismid jne peavad täitma selle tühja ruumi probleemi.
Näitlejateatris sellist probleemi ei eksisteeri. Näitleja ei mõtle sellises kategoorias nagu terve
lava