Eesti biotoobid
Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik.
Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed.
Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel,
seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine. Kasutusel looduslike karjamaadena. Liigirikkad,
taimekooslusi 4. Näiteks keskmise ristik, aas-ristik, mägiristik, harilik koldrohi, kevadtarn, tõmmukäpp,
Pärisarurohumaad: Tekkinud salu-ja laaanemetsadest –sekundaarsed. Mullad karbonaadirikkad.
Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Lagedad või enamasti puisniidud. Puisniit on regulaarselt niidetava
rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid
tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas,
türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat,
maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk
annaabi.ee 
