Kütusepihustid Kütusepihusti ehitus Pihustite ülesanne Ühe- ja kahepunktpritsed Sissepritse süsteemide eelised Kasutatud kirjandus Sissepritsesüsteemid hakkasid autodel levima 1980-ndatel aastatel. Tänaseks on sissepritse täielikult välja vahetanud karburaatoritega varustatud autod. Sissepritsesüsteem on tunduvalt ökonoomsem, täpsem ning jõudsam. Kütusepihusti ei ole midagi muud kui elektriliselt juhitav klapp. See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna. Pihustid asuvad kas sisselask...
Kanali maksimaalne läbimõõt on 48 mm ja minimaalne 44 mm. Kogu kanali maht on 1970 cm3. Kanalite ning pleenumi mahuks kokku on 1970 cm3 + 1650 cm3 = 3620 cm3. Sisselaske kollektorile kinnitub elektrooniline gaasiklapp läbimõõduga 60 mm. [9] Foto 7. K24A3 mootori sisselaske kollektor 13 1.6. Kütusesüsteem Kütusesüsteem koosneb neljast kütusepihustid mille tootlikkus on 330 cm3/min. Pihustid asetsevad sisselaske kollektoril jaotusanumas. Kütusesüsteem on tagasivooluta. Sellise süsteemi juures hoiab kütuserõhku paagis asetseva kütusepumba juures olev rõhuregulaator. Liigne kütus voolab tagasi otse paaki, mistõttu jaotusanumast tagasivoolu pole. Süsteemi töörõhk jääb vahemikku 3,3-3,8 bar. 1.7. Mootori juhtimine Mootori juhtimise korraldamiseks on üheks kõige tähtsamaks osaks mootori juhtplokk, see saab
tõusmisel kriitiliste väärtusteni, vee taseme langemisel alla lubatud alumise piiri, leegi kustumisel koldes vm ebanormaalsuste ilmnemisel katla töös. VIII – 2 Automatiseeritud programm-juhtimisega põletid“Monarch Neid kasutatakse laeva abikateldes ning nad tagavad katelde töö ilma alalise vahita ja nad on kaugjuhtimisega nii auruparameetrite järgi automaatse käivitamise ning seiskamise. Põletis on kütusepihustid, pihustipump, kütusefilter, eelsoojendi, ventilaator, elektriline leegisüütamise mehhanism ja kütusesüsteemi tööd juhtivad solenoidventiilid koondatud ühtsesse agregaati, mida juhib juhtplokk. Juhtploki programm-mehhanism tagab põleti normaalseks tööks vajalike operatsioonide täitmise ettenähtud järjekorras vastavalt katlale paigaldatud anduritelt ja releedelt saadavatele elektrilistele signaalidele.
oksüdeerumine kulgeb. Termiliselt täiesti stabiilseid õlisid ei ole. Õli kuumenedes tekivad mitmesugused hapnikuühendid, mis sadestuvad detailidele, jäävad õlisse heljuma või lahustuvad õlis. Olenevalt temperatuurist, tekib kolme liiki sadestusi: Tagi, lakk, slamm Tagi tekib seal, kus õli temperatuur ulatub 550...400°C. Detailideks, kuhu tagi ladestub, on mootorite põlemiskambrid, kolvi põhi, klapid, kütusepihustid, küünlad. Põhiosa tagist moodustavad õlis leidunud polütsüklilised areenid ning asfaltvaikained. Tagisse ladestuvad ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkinud produktid ning küttesegusse ja õlisse sattunud mitmesugused tahked lisandid. Veel soodustab tagi teket mootori alakoormus. Pingeliselt koormatud mootoris detailide temperatuur tõuseb ning osa tagist põleb ära, toimub nn. detailide isepuhastumine.
oksüdeerumine kulgeb. Termiliselt täiesti stabiilseid õlisid ei ole. Õli kuumenedes tekivad mitmesugused hapnikuühendid, mis sadestuvad detailidele, jäävad õlisse heljuma või lahustuvad õlis. Olenevalt temperatuurist, tekib kolme liiki sadestusi: Tagi, lakk, slamm Tagi tekib seal, kus õli temperatuur ulatub 550...400°C. Detailideks, kuhu tagi ladestub, on mootorite põlemiskambrid, kolvi põhi, klapid, kütusepihustid, küünlad. Põhiosa tagist moodustavad õlis leidunud polütsüklilised areenid ning asfaltvaikained. Tagisse ladestuvad ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkinud produktid ning küttesegusse ja õlisse sattunud mitmesugused tahked lisandid. Veel soodustab tagi teket mootori alakoormus. Pingeliselt koormatud mootoris detailide temperatuur tõuseb ning osa tagist põleb ära, toimub nn. detailide isepuhastumine.