Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest ( Tabel 1). Näiteks hapnikusisalduse taluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir on 0,1°C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. (Martin, R) Tabel 1. Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad
Karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun.
Karpkala on võimeline õppima ja seostama näiteks ümarat toitu ohuga(veekogus kus teda püütakse koguaeg ümara söödaga).(IV) Seega pole karta selle suure-maitsva kalaliigi väljasuremist Eestis, kuigi meil on näiteks karpkalu vähem, kui Lätis ja Leedus.
Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult
Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest.
Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või neli satelliiti . Satelliidid on alalises hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes.
Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3…4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud.
Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). 11 Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja
Karprauast alusraamile on monteeritud trummel, hammasreduktor, pidur ja reserviiv, s.o. mõlemas suunas pöörlev elektrimootor, mis reduktoriga on ühendatud elastse tapppukssiduri abil.( pidur on asetatud vedavale võllile).
Karpkalade rõuged on kala kehapinna ja uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus, kusjuures kahjustatud epiteelkude kerkib mõnevõrra kõrgemale ja omandab mustjasvalge või matjalt helesinise värvuse.
Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega.
Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda (Cyprinidae ) ja omanimelisse perekonda (Cyprinus )
Karpkala on paksude soomuste ja tugevate luude tõttu raskesti töödeldav ja teda turustatakse sisikonnast puhtaks roogitud ja jahutatud kalana, harva ka rookimata eluskalana.
Karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks.
Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega (kahepoolne pantser), väikeste veekogude põhjalähedases veekihis tegutsevad vähikesed.
Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu.
Karpmajad on justkui puhtad vormid, milles puudub elu. Ka tegelased on karpidena visandatud, nad esindavad kindlaid tüüpe, nad ei arene, vaid on ühekorraga loodud.
Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Keha on külgedelt lamendunud, suu juures on kaks pikka poiset.
Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest.
Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda.
Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib, kui randmekanalit mööda kulgeva keskpidine närv saab pitsutada.
Karpkala on väga viljakas, tavaliselt saadakse 50- 180 tuhat marjatera emaskala kaalu 1kg kohta, keskmiselt 450 tuhat marjatera emaskalalt.
Karpkala on karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ) kuuluv kala.
Karpkala mari on pärast veega kokkupuutumist viljastumisvõimeline ainult 90 sekundit, kuivana jahedas hoituna aga isegi mitu tundi.
Karpkala on tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala, mida kasvatatakse oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu.
Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule.
Karpkala – h. Tiigid: loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised.
Karpprofiilrõngasrull – tihendab mulda hästi; tänu töötlemisel profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe
Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib randmekanalit mööda kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel.
Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud.
Karpkalaliste kudemis - või elupaigana kaitstav veekogu; • 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.
Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks.
Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollakas. Kollane värvus võib viidata marja üleküpsemisele.
Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või nei satelliiti.
Karpkala - euroopa/aasia karpkala, maa tõustes on see ala Uuralite juures jagunenud kaheks.
Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib hästi aia- ja talutiikidesse.
Karpkalakasvatus – 1. osa [http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17]
Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks.
Karpkala on vähetundlik stressi suhtes- kohastunud käsitlemisega inimese poolt.
Karpidel on kahe poolmega koda ja sellest välja sirutav jalg, pead neil pole.
Karpkalale on   see  temperatuurivahemik   sobiv,   olenevalt   aastajast.
Karpkalad on kalad keda tuleb pidada ruumikas ja taimerikkas akvaariumis.
Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud.
Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda.
Karpkala on kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu.
Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse.
Karpaatia mäestik on kõrgeim kogu Poolas ja seal asub ja kõrgeim
Karpteras - kasutatakse tugevust nõudvates kohtades.
Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm.
Karpkala on väga tark ja uskumatult hea mäluga.
Karpe on maailmas ligikaudu 25 000 liiki.
Karpidel on meeleelunditest arenenud vaid
Karpkala on maailma vanim kodustatud kala
Karpidel on võime moodustada pärleid.
Karpkala liha on väga maitsev ja tervislik.
Karpkala mari on rohekas või rohekas-
Vote UP
-1
Vote DOWN
Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun