Teise nädala alguseks olin juba valmis uskuma, et mind need India patsillid ei murra. Aga vara rõõmustasin. Pauk tuli sealt, kust ma seda poleks osanud oodata. Varanasi - New Jalpaiguri rongis vennastusin India sõduritega, kes mulle külalislahkelt viskit pakkusid. Viski on Indias tõeline staatuse sümbol. Kuna viski on kallis, siis suudavad seda endale lubada ainult väga kõvad mehed. Nii rongipersonal meid ka kohtles, restoranvaguni teenistujad tõid meile topeltportsud, vagunisaatja kysis eriti tihti, kas meil on ikka kõik hästi ja rongilaulikud laulsid eriti ilusasti ja pikalt. Viskist ei jää keegi haigeks, eriti kui tarbida sama suuri koguseid kui indialased, kes juba peale kolmandat pitsi silmad pahupidi ajavad. Kogu kurbloolisus seisnes selles, et härrad lahjendasid seda mingi kahtlase kraaniveega, mis mulle ka saatuslikuks sai. Oli plaan Darjeelingu lähedale
Issi s6i ja emme s6i ja vanaema maitses, vennas kassaaparaati v2ikse 6e eest kaitses. L6puks k6ht sai k6igil t2is Ja issi kempsu soovis, Kempsu uksel v2ike 6de Kysis neli krooni. Minu arvates sellel luuletusel ei olnudki moraali, see oli ainult naljaluuletus. Selle luuletuse meeleolu oli r66mus ja humoorikas. Eestimaa Peipsi 22rest Saaremaani, L2ti piirist mereni, Igast lapsest punap6sksest Kuni suure pereni
annaabi.ee 
