kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks. Mida hõredam ja külmem on gaas, seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda suurem on kontrast atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama kusagilt kiirgamiseks vajalikku energiat ja kui nad ei saa seda soojusliikumisest, peab olema teine, näit. elektriline jõuallikas. Aga selleks võib olla ka valgus või muu elektromagnetkiirgus http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/tryk20.pdf https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&ved=0CCsQFjAA&url=http %3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FAatomif%25C3%25BC %25C3%25BCsika&ei=EmWvUe2NMMmptAbMnoCgBQ&usg=AFQjCNEeVmj U5yuSGFJNolGDHCK9j2BaKQ&sig2=svkH0qdt1x7nMQT_FtLYoA
tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip12. 1.3.1. Werner Heisenbergi määramatuse printsiip13 Heisenbergi määramatuse printsiip (relatsioon) seob osakese Warner Heisenberg asukoha ruumis tema kiirusega, ajamomendi aga energiaga. 12 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (24.03.2009) 13 http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/kakskymmend.html (24.03.2009) 7 Suurusi , , ja võib käsitleda kui tavalisi mõõtmisvigu. Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse "sisse kirjutatud", nad on omaette loodusseadus. 1.3.2. Kvantmehaanilise maailmapildi tunnused14 · Kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär
annaabi.ee 
