KALAPÜÜGI KORRALDUS JA PÜÜGIVAHENDID 1. Eesti Vabariigis on korraldatud kalapüük kahe seadusandliku aktiga. Need on: a) EV põhiseadus b) Veeseadus c) Asjaõigusseadus d) Kalapüügieeskiri e) Veeteede ameti põhimäärus f) Kalapüügiseadus g) Liiklusseadus h) Maakonna tasandil maavanema korraldused 2. Kalapüügiseaduse ülesandeks on A. kalade kasvatamine B. merekalade kvoteeritud ja reguleeritud väljapüük C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F. piiramatu kasutamine Eesti Vabariigis G. kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3. Kalapüügiseaduse objektideks on alljärgnevas loetelus : A. jõesilm H. jõekarp B
riikide teadlaste töörühmadelt. Andmed kalapüükidelt ja tööndusliku kalapüügi saakide analüüsidest b) Andmeid tuleb veel koguda erinevatel riikidel teatud kalaliikide kohta (Eesti liikidest angerjas ja meriforell) c) Enamuuritavad kalaliigid jäävad riigi otsustada, aga meriforelli, lesta, kammelja, koha, haugi, ahvena ja siigade uurimiseks antakse EL toetusraha. Eesti rahvusvaheliselt kvoteeritud kalaliikide 2004.a. püük Läänemerest 2004.a. kvoot, t 2004.a. saak, t 2005.a. kvoot, t Räim 28 529 27 380 21 536 Kilu 43 260 34 113 56 650 Tursk 1336 1279 1079 Lõhe 64 7 10 Peamine püügivahend on traal, harvemini - tursa ja lõhepüügil -nakkevõrgud. Kalade liigid Räim · atlandi heeringa alamliik
annaabi.ee 
