Keskaegse tsunftikorralduse head ja vead
Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja
müügi üle.
Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse
headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri
juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti
oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga
kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli
toodete kvaliteetsus garanteeritud. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülemäära palju,
nii et nad üksteist laostuma peaksid hakkama. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid
meister ja meistriproua tohtisid kanda. Hoolitseti ka, et tsunftijänesed ei pääseks tsunftiliikmetele
konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema