Muinasaja lühikokkuvõte
Kivimitest oli
parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi.
NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude
( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur.
Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud
lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused
paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula
territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis
nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti
ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud
silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse
thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest
vljapoole, krgematele kngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse.
Mni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis vib viidata muudatusele
usundis: surnuid hakati kartma.