HÄIRED: (häirete tüübid on loetletud häirenimistus) Tulekahju- ja üldhäire Tulekahju- ja üldhäiret antakse elektriliste sireenide, kellade ja PA süsteemi valjuhääldite kaudu üle kogu laeva. Tulekahjuhäire korral suunduvad kõik laevapere liikmed oma kogunemiskohtadesse. Meeskonna kohustused ja kogunemiskohad on kindlaks määratud laeva häirenimistus. Tulekahjuhäirel on ajamõõtmise kontroll. See tähendab, et sillas on aega kaks minutit alarmi kviteerimiseks, enne kui see edastatakse meeskonnaruumide häireseadeldistesse ja neli minutit, enne kui häire antakse üle kogu laeva. Häireseadeldised on paigutatud järgnevalt: Üldkasutatavate ruumide valjuhääldite võrgustik (PA-süsteem) Häirekellad ja elektrilised sireenid/tifoonid - masina- ja kaubaruumides Alarmtuled, elektrilised sireenid ja kellad - peamasinaruumis Nii tulekahju- kui ka üldhäirel on etteprogrammeeritud koodid. Koodid on järgnevad:
toitevoolu väljalülitamiseni. Et vältida seadme rikkumist värati määratlemata olukorras, mis esineb kohe pärast toitevoolu sisselülitamist, defineeritakse kõik väratid signaali RESET toimel automaatselt sisendseadmeteks. Lisaks andmete liikumise suunale on väratis programmeeritav ka töömoodus (põhimoodus ja strobeerimismoodus). Põhimooduse korral on värat määratletud kas sisend- või väljundliideseks. Väratis toimub andmete lihtne ülekanne ning mingeid juhtsignaale kviteerimiseks ei moodustata. Kui värat on defineeritad sisendseadmeks, siis sisendpuhver on avatud ning registri sisu kooperib pidevalt välissiini signaalide väärtusi. Sisendregistri sisu võib suvalisel hetkel sisestada arvutisse lugemissignaaliga RD. Väljundpuhvri väljundid on kõrge impedantsiga olekus. Kui värat on defineeritud väljundseadmeks, siis väljundregistri väljundid on pidevalt avatud välissiinile.Väljundregistri sisu võib suvalisel hetkel muuta arvutist saadetava uue