Klassitsismi referaat
Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B.
Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb
peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma
instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfooniat, sonaati, kontserti) ja
kammerteoseid (sonaati, triod, kvartetti, kvintetti). Valdavaks sai ilmalik muusika ja
homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart ja L.
van Beethoven.
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Vastukaaluna
barokile rõhutati ehituskuntstis tervikidee selgust, ansamblikujunduse teljelist rütmi ja
ehituskehandi ranget liigendust. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis).
Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W