baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John Lewise klaveriimprovisatsioonides ja arrenžeeringutes, mida Tadd Dameron kirjutas neljakümendate lõpus Gillespie’ bigbändile ja erinevatele väikestele koosseisudele. Muusikaajaloo esimesed cool džässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast, esitatud koos Charlie
aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE MODERN JAZZ QUARTET ,,All The Things You Are" Stan Getz Stanley Gayetzky (2.veebruaril 1927 6.juunil 1991) Oli USA tenorsaksofonist Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Põhiliselt on Getz tuntud selle poolest, et ta üritas segada dzässi ja bossanoova stiili.
aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas Davis eksperimenteerima laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga" Kind Of Blue" (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams. Uue kvinteti muusikat iseloomustas abstraktsus, populaarsete dzäss-standardite asemel hakati rõhku panema omaloomingule. Aastakümne lõpus hakkas Miles Davis oma loomingus üha rohkem kasutama mõjutusi pop- ja rockmuusikast. 969. aastal avaldas Miles Davis paljude meelest dzäss-rocki alguseks peetavad albumid ,,In A Silent Way" ja ,,Bitches Brew". 1973
aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas eksperimenteerima modaalse ehk laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga Kind Of Blue (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams. Uue kvinteti muusikat iseloomustas abstraktsus, populaarsete dzäss-standardite asemel hakati rõhku panema omaloomingule. Aastakümne lõpus hakati võtma mõjutusi pop- ja rockmuusikast (Jimi Hendrix, James Brown, Sly Stone), kasutama elektrooniliselt võimendatud instrumente, mis võõrandas osa kuulajaskonnast, kuid tõi juurde ehk enamgi. 1969
285 Rootsi džässiajaloolase M. Westini andmetel olid need kontserttuurid muusikute seas hinnas ja konkurents sellise ringreisi saa- miseks suur, seega võib sellest pakkumisest välja lugeda üsnagi positiivse hinnangu ansambli tasemele. Nende võimaluste realiseerumise kohta andmed puuduvad. Teine neist pakkumistest võis isegi reaalseks osutuda, kuid Göteborgi pakkumist ei olnud neil tõenäoliselt võimalik vastu võtta, kuna kõik kolm kvintetis osalenud eestlast asusid õppima Stockholmi Ülikooli.286 Seega satuvad koos Raudsepaga Rootsi džässiajakirjanike huviorbiiti ka Soome kriitikutelt hiilgavaid arvustusi pälvinud Hans Speek ja Kuno Laren, kuid seda Raudsepa kvinteti liikme- tena, nende solistivõimetele pole tähelepanu jätkunud. Põhjus võibki olla sama kui meil Eestis – Soomes esineti kontserdilaval, mis vääris ka kriitika tähelepanu, Rootsis oli põhitegevuseks
annaabi.ee 
