Lapimaa
formeerunud rabakivi. Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks. (Per Andersson, 2009)
Väikesel riba fjordide saarekeste ribal Lääne-Lapimaal (Põhja-Norras), paljandb aluskord,
mille vanus on 1700-1550 miljonit aastat. Antud kivimid, gneiss, paljud graiidid ja
tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode
gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009)
Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on
pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri
kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit
aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule
eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009)
Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber
paigutanud
annaabi.ee 
