Majanduseksamiks valmistumine
Vastutasuks lubasid hoiustajad pangal oma kulla välja laenata, mille pealt pank suuremat
intressi võttis. Selline tegevus tõi majandusse juurde hulgaliselt raha ja aitas kaasa arengule.
Sarnaselt valuutavahetuspankadele, tekkis ka deposiitpankade juurde pangaraha. Siinkohal ei
olnud selleks aga mündid, vaid tõendid selle kohta, kui palju oli inimesel pangas raha. Algselt
toimus arveldamine suusõnaliste kokkulepetena, hiljem kirjalike kviitungitena, millest
arenesid välja pangatsekid. Nimelt ei makstud kaupade eest enam kullaga, vaid kirjutati välja
kviitung, mille võis viia panka ja pankur kandis ühe inimese arvelt kulla teise inimese arvele.
Hiljem hakkasid pangad ise kviitungeid välja andma, millest arenes kullastandardil olev
paberraha, mis tähendas, et teoreetiliselt oli võimalik viia raha panka ja saada vastu kindel
kogus kulda. Tänapäevaks on enamik valuutasid kullastandardist loobunud.
annaabi.ee 
