Eesti loodusgeograafia konspekt
On teooriad, et me elame praegu jäävaheajas või jääaja
lõpus (poolused on ju jäätunud).
Jääaegadega on toodud erinevaid setteid, mida nimetadakse Kvaternaari seteteks. Kvaternaari
ladestu on väga ebaütlase paksusega. Põhja- ja Kesk-Eestis enamasti alla 5 m, paepealsetel
kohati puudub. Põhja-Eestis on tegemist enamasti kulutusega. Eestis on kõige paksema
pinnakattega on meie kõrgustikud. On olemas kohti kus Kvaternaari setted puuduvad, nt
loopealsed (Saaremaa). Kõige paksem on kvateternaari setetekiht ürgorgudes.
Jääajad
Geoloogilises mõttes on jääaegu väga palju olnud. Peamiselt räägime Kvaternaari ajast.
Räägitakse, et Kvaternaari jooksul olnud 5-6 jäätumist. Keskaja lõpus räägime väikesest
jääajast.
Jääaegade terminoloogia on suhteliselt segane. 18 000 aastat tagasi oli jäätumise maksimum.
Siberi alad pole olnud jäätunud. Mandrijää tekkimiseks on vaja tingimust: peab olema külm, kuid
mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust
annaabi.ee 
