Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
süvaveelise ranniku olemasolu. Madal rannik jaguneb lausk- ja järsakrannaks.
Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt
ebakorrapärast rannajoont – neemedel toimub murrutus, lahtedes enamasti setete
kuhjumine, võimalik on ka nimetatud protsesside kombineerumine.
Suur osa rannikust (77%) on ebakorrapärane, neemede ja lahtedega kas tugevates
aluspõhjakivimites (nt Lahepere laht) või pudedates kvaternaarisetetes (nt Lahemaa lahed).
Põhja-Eesti pankrannik (klint) on Ontika ümbruses murrutuse tagajärjel õgvenenud, samas
Narva lahe idaosas esineb õgvendunud kuhjerannik. Erosiooni ja sedimentatsiooni
koosmõjuna õgvenenud randu esineb Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannal ning Liivi lahe
piirkonnas.
Rannavöönd (randla) on mere põhja- ja maismaavöönd, mida kujundab
lainetus.