Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul
umbes 350 miljonit aastat tagasi, kui kujunesid nüüdisaja maismaaolud. Pleistotseeni alguseni oli valdav kulutus, mille vältel kujunes nüüdispinnamoeski jälgitav lainjas reljeef, mida liigestasid kõrgustikud, madalikud ning laiad ja sügavad jõeorud. Pinnamoe kujunemise teisel, võimsate jäätumistega alanud etapil tekkinud kulutusega (peamiselt Põhja-Eestis) kandis jää aluspõhja ülaosast minema mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustikukündest hoolimata säilis Kvaternaarieelse pinnamoe suur- ja väikevormide paigutus. Jääajajärgsel ajal on liustikutekkeline reljeef tasandunud. Positiivsete pinnavormide vahele jäänud lohkudesse ja nõgudesse on kogunenud sapropeel jaturvas, pinnamoodi tasandavad ka nõlvaprotsessid. Neotektoonilised liikumised ei ole suutnud luua olulisi kõrgusvahesid ning uusi suuri pinnavorme. Suurimaid kõrgusvahesid – mitmekümne meetri sügavusi karjääre ja enam kui
annaabi.ee 
