Lapimaa
pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri
kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit
aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule
eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009)
Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber
paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid.
Setetest liiva, savi ja moreeni. (Ratcliffe, 2006)
4. MULLASTIK
Muldade iseloom on tugevalt seotud aluskorra ja pealiskorra kivimitest ning leiduvatest
setetest. Lapima aluskorras on happelised kivimid graniit ja gneiss ning kaltsiumi ja
magneesiumi vaesed kivimid. Pealikorras on erineva terajämedusega liivakivid ja liiva
setted, mis suudavad endas hoida ainult väikese koguse toitaineid, enamus uhutakse veega
minema
annaabi.ee 
