ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga. Nimelt on valguskaabli installeerimine ja hooldamine tunduvalt kallim, kui vaskkaablil. Fiiberoptiline kaabel koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust. Fiiberoptiline kiud koosneb omakorda kolmest kihist: 1) Sisemine kvartskiud ehk südamik (core). Kvartskius liigub valguslaine. 2) Südamikku katab optiliselt hõredamast materjalist kattekiht (cladding). Kattekihi eesmärgiks on peegeldada valguslaine tagasi südamikku. 3) Kattekihti katab väliskate, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest. 6 Pilt 3. Valguskaabli ehitus Optilised fiibrid jagatakse kahte suurde rühma:
kaitsvale pinnale, kas kuumalt või külmalt. Need määrded omavad väikest hügroskoopsust, on keemiliselt vastupidavad väliskeskkonnale, ei oma komponente, mis suurendaksid erijuhtivust ja ei reageeri pinda kaitsva metalli või oksiidiga. Konserveerivad õlid moodustavad pinnal õhukese kilekattega kaitsematerjali, mida kasutatakse siledate metalsete pindade kaitseks. 42. Klaaskiud ja nende kasutamine armatuurina. Siia kuuluvad klaaskiud ja kvartskiud, mida kasutatakse armatuurina plastides. Sellised kiud on odavad ja neid valimistatakse tööstuslikult suurtes kogustes. Enamasti valmistatakse klaaskiude väljatõmbamise teel klaasisulamist. Parema adhesiooni saavutamiseks armatuuri ja maatriksi vahel kasutatakse klaaskiudude metalliseerimist tsingi, nikli, vase või kroomiga. See võte suurendab tugevust ja laiendab tunduvalt klaaskiu kasutusalasid
annaabi.ee 
