Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja -hüdroksiide. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid.
kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts-päevakivigneiss. Tardkivimitest leidub seal graniiti, mis on hästi ära murenenud. Aruküla kihistu liivakivid Settekivimite pealiskorra kõige alumistes kihtides leidub liivakive, aleuroliite ja savisid. Peal pool on kvartsliivakive, kvartsiteri, laminariitsavi, dolomiiti,lubjakivi. Liivakivide ja aleuroliidi paljand Emajõe ääres. (viide 2) 5 5. Pinnakate ja pinnamood Tartumaa pinnakattes leidub mitmeid setted, enamasti liivsetted. Kõige sügavamal Ugandi kihistus on rabakivigraniit,mille põhiline koostisosa saviliivmoreen. Peal pool leidub pakse ja peeneteralisi liivsetteid. Nende setete paksus võib ulatuda kuni 15 meetrini. Otepää
alt. Tingvundamendi vajum arvutatakse samasuguselt, kui tavalisel madalvundamendil. Tallaaluse pinge määramisel tuleb arvestada tingvundamendi piiresse jääva pinnase ja vaiade omakaalu. 47. Eesti kaljupinnased ja nende omadused Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja - hüdroksiide. Paljud Eesti lubjakivid sisaldavad rikkalikult kivistisi ja organismide elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Dolomiit Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi
annaabi.ee 
