ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne. Kõige levinum mineraal on kvarts.Paekivi on karbonaatkivim( tuntumad on lubjakivi ja dolomiit).Vilkude kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lõhenemine paralleelsete pindadega õhukesteks elastseteks lehtedeks. 7. Olulisemad kivimeid moodustavad mineraalid.Lubjakivi koosneb kaltsiidist.Kvarts on päevakivide järel levinum mineraal maakoores.Kvartsi esineb tard-,moonde- ja settekivimeis.Ta kuulub paljude kivimite koostisse.Suure kvartsisisaldusega on graniit,gneiis,kvartsiit ja liivakivi.Päevakivi on silikaatsete kivimist moodustavate mineraalide rühm. Kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Laiemalt levinud vilgud on: biotiit,muskoviit,flogopiit,paragoniit. Vilgud tekkivad magma kristtalliseerumise või moondeprotsesside käigus.Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.Eestile iseloomulikud mineraalid: glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit
Sõela ava, mm Ülemine piir Alumine piir Liiva terastikuline koostis 6. JÄRELDUS Laboritöös sai katsetatud ning määratud liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis. Liiva puistetiheduse keskmiseks kahe katse korral saime 1266,4 kg/m3. Liivad, mille puistetihedus on üle 1200 kg/m3, on tegemist kõrge kvartsisisaldusega liivaga. Neid võib leiduda ka eesti karjääridest. Tavaliselt kasutatakse betooni ja ehitussegude valmistamiseks 1500-1600 kg/m3 puistetihedusega liiva. Liiva terade keskmiseks tiheduseks saime 2525,3 kg/m3 ning liiva niiskussisalduseks 18,5 %. Liiva tühiklikkuseks saadi 49,9%. Betooni täitematerjalina kasutatakse liiva, mille tühiklikkus on umbes 40%. Sellest ja puistetihedusest võime juba järeldada, et seda liiva väga ei sobi kasutada betooni täitematerjalina.