Vana Kreeka pillid
Mõnikord oli 32 cm pikkuse
pillikaela otsa nikerdatud hane- või pistrikupea. Neid mängiti lipitsaga.
Pika kaelaga lauto ilmus Kreekasse 4. sajandil eKr, sealt levis see Etruuriasse ja Roomasse. 5
sajandil pKr mängiti pika kaelaga lautot Bütsansis ja Liibüas, Indiasse jõudis see alles 10. sajandil.
Läänelik lauto oli otseselt kujunenud araabia ud'ist, lühikese kaela ja 4 keelega pillist, mida mängiti
lipitsaga. Ud ilmus mekasse 6. sajandil. See oli häälestatud kvartidesse ning seda täiustati 5.-nda ning
seejärel 6.-nda keelega. Udi tõid Euroopasse maurid Hispaania vallutamise ajal (711 1492
begin_of_the_skype_highlighting 711 1492 end_of_the_skype_highlighting), kuid
teistesse Euroopa riikidesse ei jõudnud see enne 13. sajandit.
Keskaegne lauto oli meloodiline muusikariist, mida mängiti hanesulest lipitsaga. Sellega sai mängida
üht muusikaliini, akordidega kadentsides ja fraaside lõpul. Ent 15. sajandil hakati seda mängima
annaabi.ee 
