koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on
Kuigi on endiselt alust pidada ürgkoduks Aafrikat, on jää õhuke. On loodulikke katselappe - näiteks suurte katastroofide järgsed perioodid, kus on võimalik monitoorida elu taastumist. Hea näide on 1883 pursanud Krakatau. Nii saadud andmed on üllatavad pigem selle, et juba ca 50 aasta pärast oli pea steriilsest tuha-laavakõrbest saanud taas troopikamets 271 taime ja 31 linnuliigiga (Jaavani ca 40 km). Jääaegade mõju on eriti hoolikalt uuritud EBG tegur. Kogu kvarternaari (ca 2.5 MA) on korduvalt läbinud kliima olulise jahenemise perioodid. Taimede migratiooni viimase jääaja lõpust alates uuritakse klassikaliset õietolmu alusel. Kuid on ka muid näiteid, üsna elegantseid. Nii näiteks Briti saartel 30 KA eest elanud herilasete liik on veel olemas - kuid vaid Skandinaavia arktilises osas. Tein, 120 000 a eest samas elanud herilaste liik on nüüdseks levinud vaid kuni Prantsusmaale, kuid põhjapool pole neid üldse. Jne.
annaabi.ee 
