· suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu · venestamispoliitika ENSV-s mõnevõrra pehmenes · süvendas protestimeeleolusid 9. Nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned; nende avaldumine ENSV-s. TV lk. 48-50 ül. 1. 1. Majandus tervikuna Omandivorm - kogu maa kuulus riigile, sündvõõrandamine, piirangud Juhtimine - käsumajandus Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus Ettevõtte suurus - väike- ja eraettevõtted puudusid, olid riigile kuuluvad suurettevõtted Tööjõupoliitika - toodi migranti näol sisse odavat tööjõudu 3. Põllumajandus Ühistamine - kolhoosid, sovhoosid, küüditamine Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10. Nõukogude maareform. Lk. 118
Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjendage oma valikut ...... Nõukogude rahvas pilkenimega homo sovieticus venekeelne rahvas, kes oli loodud venelaste ja vägivaldselt venestatud rahvustest Kohalik natsionalism kõrvalekaldumine ametlikust ideoloogiast Nomeklatuur eliitgrupp inimesi Nõukogude liidus. 40 kiri noorte protestikiri ENSV vastu Migratsioon ränne Lk 48 ül 1 Planeerimine viisaastakud, kvartaliplaanid, aastaplaanid Prioriteedid rasketööstuse eelisarendamine, põlevkivitöösutse arendamine, toodeti üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kurnamine üleväetamine, ületootmine Kultuur nõukogude ajal Stalini aeg 1944. aastal lõhestati Eesti kultuur kaheks: Välis-Eesti ja Kodu-Eesti. Põhjuseks paljude loomeinimeste põgenemine läände ja seal tegevuse jätkamine. Kodu-Eesti kultuuri püüti muuta nõukogulikuks. Nõukogude kultuuripoliitikale oli iseloomulik: 1. ideoloogiline surve