kui ka nõrgad küljed, kuid seda, mis on õige, on üpris raske välja selgitada. Laineteooria kohaselt võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainet, mis koosneb kahest komponendist- elektri- ja magnetväljast. Kvantteooria järgi võib valgust käsitleda aga kui footonite voogu. Footonid kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. Laineteooria abil on võimalik seletada difraktsiooni, interferentsi, murdumist ja dispersiooni, kvantteooriast lähtudes aga fotoefekti ja fotokeemilisi reaktsioone. Seda, kumb ettekujutus valgusest on õige ei ole võimalik välja selgitada, kuid kindel on see, et valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud vaid täiendavad teineteist.
vastavate operaatoritega. 30. Impulsi omaväärtuste spekter Impulsi omaväärtuste spekter on pidev, kõik väärtused on võimalikud. 31. Määramatuse printsiip Kvantmehhaanikast järeldub, et mitte kõik klassikalised suurused ei ole samaaegselt mõõdetavad. Nende suuruste korral ühe suurue täpsem mõõtmine viib sellele, et teise füüsikalise suuruse määramise täpsus väheneb. Matemaatiliselt väljendub samaaegselt mittemõõdetavus määramatuse seoste kujul. Kvantteooriast saame, et näiteks mingi koordinaatteljesihiline koordinaat ja impulss ei ole samaaegselt mõõdetavad. Olgu x-koordinaadi määramatus x ja vastava impulsi px määramatus p x . Vastav määramatuse seos avaldub kujul h x p x . 2 MLK 6004 Kvantmehhaanika 40