b) Orbitaalkvantarv- määrab orbitaali geomeetrilise kuju , võimalikud orbitaalid, mis on I väärtuse korral stabiilsed . Tähis I c) Magnetkvantarv- määrab orbitaali paiknemise teiste orbitaalide suhtes, tähis m d) Spiraalkvantarv- sisemine liikumine mkroosakestes,millega kaasneb kindel magnetväli. Tähis ms 5.Mis on kvantmehaanika peamised seisukohad? Kvantmehaanika – on füüsika haru, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuset uurimisega. Energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. a) Aineosakestel on laineomadused -osake võib käituda lainena b) Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik- ei ole täpselt ennustatav 6.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon (milles seisneb?) Hisenbergi ebatäpsusrelatsioon väidab, et pole võimalik ühteaegu osakeste impulsi ja asukoha määramine. 7.Milles seisneb fotoefekt ja kus seda kasutatakse? Fotoefektiks nim
osades on elektroni leiutõenäosus erinev. 2. Elektronpilve piire ei ole võimalik täpselt määrata. 3. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline. 4. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. Vaata teemat Kordamine: aatomifüüsika 12 slaid Pauli printsiip 5. teema kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikaharu, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuste uurimisega. Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest.
Nendele neljale aksioomile on üles ehitatud kogu klassikaline J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 8 mehaanika. Nende õigsuse üle otsustame kaudsel teel, võrreldes nende põhjal saadud tulemusi katsete ja vaatluste materjaliga. Nii on leitud, et nad ei ole üldkehtivad, vaid nende kehtivuspiirkond on piiratud. Nad ei kehti väga suurte kiiruste puhul (mis on võrreldavad valguse kiirusega) ja samuti ei kehti nad üliväikeste osakeste (kvantosakeste) liikumisel. B. Newtoni seadustes räägitakse liikumisest. See eeldab, et on olemas kokkulepe selle kohta, kuidas määratakse punkti asukoht ja kirjeldatakse liikumist. Siin tuleb möödapääsmatult kasutada mingit koordinaatteljestikku. Kas võib aga öelda, et igasuguses, täiesti suvaliselt valitud teljestikus jäävad Newtoni seadused kehtima? See oleks liiga julge oletus. Neid raskusi, mis on seotud koordinaatteljestiku valikuga, mõistis juba Newton
annaabi.ee 
