Hariduse areng kaasaegses Eestis (J.Dewey)
loominguline, tekivad raskused. Seepärast on endiselt praeguse koolisüsteemi tulem „toota“
akadeemiliselt võimalikult toime tulevaid ja edukaid inimesi. Ent ühiskond ootab koolilt
arengut ja muutusi- me tahame, et lapsed omaksid häid faktiteadmisi kuid oleksid samal ajal
ka loovad ja leidlikud.
T. Kuurmee on öelnud:“Konstruktivistlike õppimispraktikate läbimurd eesti koolides
on olnud visa. Kuivõrd koolide toimimise mudel põhineb endiselt kvantiteetidel: rohked
inimhulgad, kulunud summad, lõpetanute hulgad, klassi täituvus, ettenähtud teadmiste
kogum, eksamite ja ainete arv, omandatud info hulk jne, on ka väga keeruline olnud kooli viia
kvalitatiivset arusaama õppimisest, mis pealegi ei ole tihti mõõdetav“ (Kuurmee, 2015)3 ning
2
Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of
education. NY: Macmillan, pt 4
3
Kuurmee, T. (2015). Õppimise mõistmisest (4.osa),
http://huvitavkool.blogspot
annaabi.ee 
