Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega
liitmõõtudest. Peamised kõnetaktid (tõus/rõhuline silp –, lang/rõhuta silp ˘): trohheus – ˘; jamb ˘ –;
daktül – ˘ ˘; amfibrahh ˘ – ˘, anapest ˘ ˘ –. Rõhulised värsimõõdud (e aktsendilised) on samuti kindla
arvu värsirõhkudega, kuid värsilanguste silbiarv on muutlik. Vabavärsi puhul on luuletus silbiliselt
korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Riimideta luule on blankvärss (e valge värss). Välteliste
värsimõõtude (e kvantiteerivate) kõnetakti loovad pikad silbid, millele liituvad lühemad silbi. Pikad
silbid täidavad värsitõuse, lühemad silbid värsilange. Mõjuvam on vältelis-rõhuline värss. Regivärss
võib rakendada rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet; üldjuhul on 8 silpi. Antiikvärsi peamine
antiikmõõt on heksameeter (daktülid ja spondeus), mida liigendavad pausid (e tsesuurid). Eleegiline
distihhon on heksameetri edasiarendus, milles avaldub kohustuslik paus