Villem Grünthal-Ridala
keelest ning vahel ka uusi sõnu tuletades.
Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi,
otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Ridala kirjutas
inimestest väga vähe ja kui kirjanik sõnaliselt vihjabki meeleliigutusele, siis tavaliselt on see
kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms.
Ridala esikkogus leidub ka mitmesuguseid antistroofe, mis on algset malli järgdes välja
peetud kvantiteerivas värsisüsteemis. Muude tegurite kõrvalisemaks jäädes loob neis rütmi
peamiselt pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine.
1930.a. avaldas ta ballaadide kogu ,,Sinine kari", mis põhineb samuti regivärsil ning järgib
hoolsalt selle stiili.
Tema algatuslikud katsed ei toonud luuletajale lugejamenu ega arvustuse tunnustust, kuid
teadlased on neid hiljem lähemalt analüüsinud ja väärtustanud.
Ridala looming rikastas sajandi alguskümnendite eesti luulet. Võitlusvalmis Suitsu kõrval
annaabi.ee 
