Tartu murre, Otepää murrak
põhjaeestilise kirjakeele mõjudele alistumist on vähem. Sõnaalguline afrikaat ehk
sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku ühendi püsimine näikse kogu alal
säilinud olevat. Idarühma eelpost Kambja sarnaneb nii majandusliku kui kultuurilise
arengu poolest Nõoga, mõneti võib sarnaseks pidada ka keeletarvitust. Üleminek Nõo
murrakult Kambja murrakule toimub märgatamatult. Kambja lääne- ja põhjaossa
ulatuvad tartu murde läänerühmadele omased kvaliteedi- ja kvantiteedimuutused,
laialdase levikuga paistab silma algupäraste diftongide järelkomponentide alanemine
nõrgas astmes.
Põhiolemuselt üsna konservatiivne näikse olevat tartu murde lõunarühm (Rõn, Ote,
San). Sõnaalguline afrikaat on säilinud, tuleb ette koguni ületaotlust (Ote tsuits `suits,`
Rõn tsille `sile`). Nagu eespool mainitud, kuuluvad tartu lõunarühma Rõngu, Otepää
ja Sangaste murrak. Rõngu on õigupoolest siirdemurrakuks lääne- ja lõunarühma
annaabi.ee 
