Kirjandusteaduse kordamisküsimused
värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest. Värsilanguste arv aga muutlik,
seetõttu korrastatud värsijalgu ei teki.
Vabavärss
Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga.
Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine,
fraasirütmi rõhutamine.
Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss.
Vältelised värsisüsteemid
Vältelise e kvantitateeriva värsimõõdu kuj värsijalad. Värsijala loob pikk silp e tuum,
millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis-silbilis-rõhuline
värss.
Regivärss on meetriliselt rikas: rakendati nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet.
Rõhulibistus e skandeerimine, tekib kui loomulik sõnarõhk satub vastuollu värsirõhuga
Paus e tekstuur
Silbiline värsisüsteem
annaabi.ee 
