Täisarv määratakse mitmel viisil: Alladimensioneeritud- käitub kui allapoole ümardamine. Kõik väärtused, mis on allapool ülemist nivood ümardatakse alla. Üledimensioneeritud - käitub kui ülespoole ümardamine. Kõik väärtused, mis on ülevalpool alumist nivood ümardatakse üles. Need kaks varianti on võrdväärsed, kuna on võrdsed süstemaatilised vead ja võrdsed vigade ruuthälbed. Balansseeritud- ümardamine kvandi poolse väärtuse suhtes. Kvantimisvahemik jagatakse pooleks ja otsustatakse kummas suunas on kasulikum liikuda. Selle puhul võidame vigade keskväärtuses (kuna see = 0) . Keskmine ruuthälve jääb aga samaks. Kvantimisnivoode arv ja laius on määratud bittide arvuga ja pingevahemikuga, mida kujutatakse. Kvanteerimisel ei pääes kvanteerimisveast. Digisignaali dünaamiline diapasoon Kvanteerimsie tulemusena saime digisignaali esituse täisarvuliste suurustega(nivoode väärtused). Neid väärtusi võib esitada erinevais
[vaata | 29. Analoogsignaali kvantimine. muuda] Kvantimine ühtlase ja ebaühtlase sammuga. Kvantimismüra, selle efektiivväärtus (RMS). Siganaal- müra suhte sõltuvus kasutatud bittide arvust. Kvantimismüra spekter ja selle hälvete tõenäosusjaotus. Ühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemik on sama sammuvahega, st. iga samm on eelmisega sarnane. Ebaühtlase sammuga, siis iga kvantimisvahemiku sammu vahe võib muutuda suure tugevusega ehk siis magnituudis, st. sammud on erinevad. Kvantimismüra on sama mis lugemi viga ja avaldub kujul Signaal-müra suhte sõltuvus kvantide ja bittide arvust avaldub sellise suhtena S/N ja mis võrdub S/N (dB) = 1,76 + 6,02*n Kvantimismüra spekter on valge, sagedused 0 ... &inf;. Väikeste ja suurte hälvete tõenäosus on ühesugune.
annaabi.ee 
