Lastekaitse seaduse hindamine
5. LASTEKAITSESEADUSE POSITIIVSED MÕJUD
5.1. Lastekaitseseaduse positiivsed mõjud
Käesolevas peatükis tuuakse ära viis kõige olulisemat positiivset mõju, mis ilmnevad ühiskonna tasandil
juhul, kui seadus rakendub eesmärgipäraselt. Siinkohal tuleb arvestada, et mõjude suurus sõltub olulisel
määral sellest, kuivõrd suudetakse LKSi rakendamisel ületada praegused probleemid (vt ptk 3.2 „Kehtiva
lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad“). Mõjusid ei kvantifitseerita, kuna need ilmnevad
pikemaajaliselt ning sõltuvad seaduse rakendamise efektiivsusest.
Rahvusvahelise kogemuse kohaselt mõjutab lastekaitse tulemuslikust eelkõige ennetamine (st esmane
preventsioon, mida pakutakse siis, kui eksisteerib risk, et probleem võib tekkida või sekundaarne
preventsioon, kus sekkutakse siis, kui ilmnevad esimesed probleemid) ja õigeaegne, s.o varane sekkumine
(vt nt Allen 2010, Munro 2011a ja 2011b, Wadsby, Arvidsson 2010, Widmark jt 2013). Eileen Munro