KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA
(Ghauri;
Gronhaug 2004: 97)
Andmekogumisel tuleb otsustada, mis on tähtsam, kas võtta vaatluse alla piiratud arv
juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida
uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi
meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist.
Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine,
andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised.
Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu
eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui
kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik
sisult kvalitatiivseid andmeid kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud
kvantitatiivsete meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine ju
annaabi.ee 
