hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekuga aatomite energianivoodel. Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on võimalusi elektronide ergastamiseks ja seega lainepikkusi, mida aatom saab elektronergastusel kasutada. Kasutatakse metallide määramiseks ja ei reageeri erinevatele aatomi oksüdatsiooniastmetele.
Gravitatsiooni jõud on Päikesel umbes 280x suurem. Kõigi selle tulemusena termotuumareaktsioon ei plahvata. Sisemuse rõhk on kuskil 2000 miljardit atmosfääri. Tsentri temp on kuskil 15 milj kelvinit. Päikese pinnatemp on kuskil 5500 kelvinit. Ühes sekundis reageerib ära 4.4 miljonit tonni vesinikku. JOOOONIS(aja vihikus) joonise kõrvale: TUUM(1/3): Tohutu rõhk ja tohutu temp tekitavad termotuuma reaktsiooni. KIIRGUSVÖÖND(1/3): Energia kantakse edasi el. Mag. Kiirguse kvantidega. Temp väheneb. KONVEKTSIOONIVÖÖND(1/3): Toimub gaasi ümber paiknemine, segunemine ja tulemusena temp väheneb kiiresti. PÄIKESE PIND ehk ATMÖSFÄÄR Väliselt on näha, et ta koosneb nagu eredatest teraksestest ehk graanulitest (keskmine läbimõõt kuskil 2000km igal terakesel), mille vahele jäävad tumedamad alad. Lisaks on näha heledad alad, neid nim faklid. Veidi on näha ka tumedaid alasid ehk Päikese laike. Osutub, et eriti
annaabi.ee 
