Maailmataju
raadiusega, ja seetõttu on täpsem vaadata elektroni tuuma ümber oleva elektronpilvena kui
kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena. Elektron kaob ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis
teises kohas orbiidil. Selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Sellepärast ongi elektroni
liikumine vesiniku aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole.
79
Järgnev kvantfüüsikaline nähtus tõestab sellise võimaliku uue kvantformalismi kasutamist
niimoodi, et mikroosakesed tegelikult pidevalt teleportreeruvad aegruumis ja osakese lainepikkus ei
ole tegelikult midagi muud, kui kahe ruumipunkti vaheline kaugus ( osake teleportreerus ruumis
punktist A punkti B ja selle vaheline kaugus ongi De Broglie lainepikkus ). Kvantmehaanikas ilm-
nevad väga selgesti pideva teleportatsiooni omadused või ilmingud. Näiteks vaatame kohe järgmist
juhtu.
Potentsiaalibarjäärile langegu vasakult paremale liikuv osake