Laserlõikus Laserlõikus on universaalsuse, suure jõudluse, täpsuse, hea kvaliteedi ja praktiliselt puuduva järeltöötluse vajaduse tõttu järjest rohkem kasutust leidev lehtmaterjali töötlusviis. Öeldakse, et laser võtab disainerilt soovitava geomeetria osas peaaegu kõik piirangud. On võimalik lõigata väga täpseid tehnoloogilisi avasid ja tappe, et seeläbi oluliselt lihtsustada hilisemat toodete koostamist, mis omakorda vähendab kvaliteediriske, tõstab koostamise kiirust ja ka toote tugevuslikke omadusi. Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plastik, vineer jne. Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal sulab ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis
mõningate kõrreliste juurte esinemist); 48 umbrohuseemnete liiga kõrge sisaldus; ebapiisav segamine, mille käigus erinevad toormeliigid ei jõua moodustada ühtlaste omadustega kasvupinnase massi. Kuna kasutatavad materjalikogused on kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel küllaltki suured ning see juures ebahomogeensed, ei ole eelpool loetletud kvaliteediriske võimalik kunagi täielikult maandada – vähemalt mõistliku hinnaga tootes mitte. Kasvupinnase kvaliteedinäitajaid võib grupeerida füüsikalisteks, keemilisteks ning bioloogilisteks. Füüsikalisteks kvaliteedinäitajateks on funktsionaalsus (nt niidumuru rajamiseks, esindusmuru rajamiseks, tänavapuude istutamiseks jm), koostis ja fraktsioonilisus,
annaabi.ee 
