Kõrg- ja hiliskeskaeg
Linna ja senjööri suhted Euroopa eri osades erinevad. Väikesed linnad jäid senjööri võimu ja kaitse
alla, suurlinnade käekäik oli erinev. (Pariis ja London, mis olid kuninga ja õukonna residentsid, said
pealinnadeks. Nad allusid kuninga kohtuvõimule, maksid makse, said pealinna staatusest
majanduslikku kasu.)
· Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse, tsunftidesse ja
gildidesse, nad kontrollisid tootmist, kehtestasid kvaliteedireeglid, määrasid hinnad.
· Skraa on tsunfti põhikiri, mis määras ära linnasisesed tootmis- ning kaubandusreeglid.
· Sell oli meistri alltööline, kellel olid omandatud vajalikud ametioskused, kuid puudus sobiv
"tehnika."
· Õpipoiss oli meistri õpilane, kelle eesmärgiks oli ametioskuste omandamine.
Linna eesotsas linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e. patriitsid.
Tsunftide roll linnaelus:
· paljudes kohtades moodustasid nad linna kodanikkonna
annaabi.ee 
