SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
jaoks on kõige olulisemateks normaliseerumise tunnusteks aga lõpuperioodi. Niemeyeri arvates põhines vaimuteadusliku sotsiaal-
sotsiaalpedagoogika-alaste teadmiste levik teistesse teadusvaldkon- pedagoogika edu 1920. aastate alguses mitmel õigel otsusel. Vai-
dadesse ning sotsiaalpedagoogika järkjärguline kohandumine teadusele muteadusliku sotsiaalpedagoogika peaesindaja Herman Nohli kont-
esitatavate üldiste standardite ja kvaliteedikriteeriumitega (Lüders ja septsioon vastas hästi ajastu reformpedagoogilisele vaimule ning oli
Winkler 1992, 363-(364). Lüders ja Winkler (1992,367) märgivad eelkõige sihitud kähe konservatiivse kasvatusinstitutsiooni vastu.
kokkuvõtlikult, et sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks Esiteks pakkus Nohl selge alternatiivi tollal laialt kritiseeritud kooli-
annaabi.ee 
