Uurimustöö alused
üheaegselt nii info kogumine kui inimlik suhtlus. Uurija ja uuritav subjekt muutuvad
isiklikeks tuttavateks. Strömpl arvab, et kvalitatiivne sotsiaaluurimus ei ole üksnes
demokraatlik uurimismeetod, mis võimaldab uurijale ja uurimuses osalejale
partnerlust, vaid see on ka oluline vahend ühiskondliku sidususe suurendamiseks, sest
selle kaudu areneb inimestevaheline usaldus. See eeldab ka uurimustulemuste
avaldamist uurimuse subjektidele. Hea kvalitatiivuurija teab, et ühiskonna tavalise
liikmena võib ta omada arvamusi, mis on erinevad uurimissubjektide omast. Vältida
tuleks oma uurimusele toetudes formaalsete ettepanekute tegemisest. Ükskõik kui
üksikasjalikult me ka mõnda nähtust tundma ei õpiks, elu on alati tunduvalt
mitmekesisem. Seetõttu tuleb usaldada uurimistulemuste kasutamise üle lõplike
otsuste tegemine nendele inimestele, keda see otseselt puudutab.
21