Horisontaalteleskoobi (Lisa 8) oli Schmidt amatöörastronoomina enesele ehitanud. See sarnanes suurte Päikese uurimise instrumentidega Mount Wilsonil. Objektiiviks oleva peegli läbimõõt oli 31 cm ja fookusekaugus 30 m. Ts lostaadil oli üksainus tasapeegel, mida vedas teravmeelse konstruktsiooniga hüdrauliline kellamehhanism. Lühema aja jaoks oli järelvedu nii peen, et Jupiteri kuule asetatud okulaari niitrist mitme minuti kestel jaotas selle kuu täpselt neljaks võrdseks kvadrandiks. Horisontaalpeegli abil tegi Schmidt suure kollektsiooni eeskujulikke Päikese, Kuu ja planeetide ülesvõtteid, mis näitavad mitte ainult instrumendi kõrget kvaliteeti, vaid ka Schmidti suurt vaatlemisoskust, püsivust ja atmosfääritingimuste head tundmist. Kokkuvõte Bernhard Schmidt`i võib pidada maailmas kõige tuntumaks Eestist pärit leiduriks. Kuna ta kandis saksapärast perekonnanime ja töötas põhilise osa oma elust Saksamaal, peeti teda teadusmaailmas pikka aega sakslaseks
naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine organismis allub hüpotalamuse ja hüpofüüsi (ajuripatsi) kontrollile. Rinnakude sisaldab erilisi valke hormoonretseptoreid, mis on tundlikud naissuguhormoonidele ja moodustavad neid sidudes retseptor-hormoon komplekse. Eristatakse östrogeen-retseptoreid ja progesteroon- retseptoreid. (Rinna...2011) 2.2. Rinnavähi vormid Rinna võib tinglikult jagada 4 osaks, kvadrandiks. 50% kõikidest rinnavähkidest on leitud ülemises välimises osas, kus asub kõige rohkem piimajuhasid. Alumises sisemises osas on kõige vähem piimajuhasid ja ka rinnavähki leidub seal tunduvalt harvemini. (RV2 2011) Vähirakud võivad vereringe või lümfisüsteemi kaudu levida keha kaugematesse piirkondadesse, seda nimetatakse siirete tekkimiseks ehk metastaseerumiseks. Rinnavähk võib sarnaselt
annaabi.ee 
