saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj · melissm (kaunistus hääl, kõige kõrgem) Noodikirja väljakujunemine 1.neuma noodikirja märgid, kasutati koraali meloodia ja rütmi märkimiseks 2.neuma + 2 joont (punane + roheline) 3.neuma + 10 joont 4.neuma + 4 joont + joonevahed (Guido, Arezzo, 11.saj) kõige lähedasem praegusele · tema mõtles välja noodisilpnimetused ut,re,mi,fa... 5.kvadraatneuma kandilised noodipead 12.saj 6.Marco Kölmist (lõi rütmi süsteemi) 13.saj Keskaja ilmalik muusika · goljaarid teenistuseta vaimulikud, üliõpilased · rüütlilaulukud õukondlik luule: trubaduur (Pr) truväär (Pr) minnesinger(Saks.) · minnesinger lembelaulik
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide
annaabi.ee 
