Gooti stiilis kirik
Nähtavasti alles 14. saj.
II poolel on kirik võlvitud. Läänetorn lisati arvatavasti alles 1500. a. paiku. Kamin tornis osutab kiriku
kasutamisele redupaigana. Just Püha kirik on ainus Eestis, mille kohta on olemas ka vastavad
ürikulised teated: Liivi sõja ajal 1576. a. põletasid Vene väesalgad kiriku, sest selle võlvidel ja torni olid
varjunud talupojad.
Välisvaade - Püha kirik jätkab Saaremaale omast ühelöövilise pikihoone ja kvadraalse kooriruumiga
kirikute traditsiooni. Läänetorni kavandas Johannes Gahlnbäck 1924. a. 18. saj. ehitati kiriku külge rida
aadlike matusekambreid, mille vundamendid on välja kaevatud.
Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid
ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on
sarnastes vormides. Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt