Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
on vaid tema isikliku nägemusega niivõrd metafüüsilisel teemal kui seda on Jumala olemus.
Jungi küsimuste käsitlemisviis, mis soovib distantsi hoida ,,asjadest iseeneses" ning mitte teha
kategoorilisi järeldusi, tulebki käsitlemisele järgnevates peatükkides.
On oluline mõista ka järgnevat. Jungi panus maailma mõtteloosse on suurem, kui paljud sellest
teadlikud on. Minu hinnangul on see kõige mõjukam olnud selles suhtes, et on julgustanud
teatud kirikuväliseid ,,kvaasireligioosseid" liikumisi. New Age liikumine rajaneb paljuski Jungi
pärandil (küll ilmselt seda teatud äärmuslikul moel tõlgendades) ning just teatud
,,ultraprotestantismi vaimu" järgimises. Kui Martin Luther väitis, et inimene ei vaja
õndsakssaamiseks tingimata katoliku kirikut, siis Jungi vaadetest järeldub paratamatult, et
Jumalani jõudmiseks ei vaja inimene üldse mitte mingisugust kirikut. Samuti järgneb, et kõik
usundid on üheväärsed
annaabi.ee 
