kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on see, et raskusjõu reaalväärtused loodjoone erinevatel horisontidel ei ole täpselt määratavad.Normaalkõrgused määratakse teoreetiliselt rangelt ja need võib leida praktiliselt veatult, sest need on seotud ainult punkti geoteetilise laiusega ning kõrgusanomaaliaga, mis mõlemad on korrektselt määratava suurusega.Normaalkõrgus oleneb vastava piirkonna või riigi riigi nullkõrgusest ja kvaasigeoidi orienteeritusest.Kvaasigeoid on astronoomilis-geodeetiliste, satelliitgeodeesia ja gravimeetriliste mõõtmistega määratud geoidi teatud lähend, mis ühtib geoidiga ookeanide ja merede kohal ning erineb mandritasandikel 2...4cm ja mägedes 2 m.Normaalkõrgusi võib määrata kõrge täpsusega geomeetrilise nivelleerimise ja gravimeetriliste mõõtmistega saadud kõrgusanomaaliate abil.Kõrgusanomaaliate väärtused olenevad kasutatava ellipsoidi orientatsioonist ja geoidi lähtekõrgusest
lõiku ellipsoidist geoidini nimetatakse geoidi kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on see, et raskusjõu reaalväärtused loodjoone erinevatel horisontidel ei ole täpselt määratavad.Normaalkõrgused määratakse teoreetiliselt rangelt ja need võib leida praktiliselt veatult, sest need on seotud ainult punkti geoteetilise laiusega ning kõrgusanomaaliaga, mis mõlemad on korrektselt määratava suurusega.Normaalkõrgus oleneb vastava piirkonna või riigi riigi nullkõrgusest ja kvaasigeoidi orienteeritusest.Kvaasigeoid on astronoomilis-geodeetiliste, satelliitgeodeesia ja gravimeetriliste mõõtmistega määratud geoidi teatud lähend, mis ühtib geoidiga ookeanide ja merede kohal ning erineb mandritasandikel 2...4cm ja mägedes 2 m.Normaalkõrgusi võib määrata kõrge täpsusega geomeetrilise nivelleerimise ja gravimeetriliste mõõtmistega saadud kõrgusanomaaliate abil.Kõrgusanomaaliate väärtused olenevad kasutatava ellipsoidi orientatsioonist ja geoidi lähtekõrgusest
annaabi.ee 
