Hatsepsut oli tähtis 18. dünastia valitseja, kes elas 15. sajandil enne Kristust. Ta oli tuntud selle poolest, et riietus nagu mees, kandis valehabet ja oli võimsam oma hilisematest naissoost järglastest, Nefertitist ja Kleopatrast. Hatsepsuti matusetempel on üks kõige enam külastatud paiku vaaraod ematusepaigas Kuningate Orus. Pärast ta surma kustutati valitsejanna nimi kirjapandust. Seda peetakse ta kasupoja kättemaksuks võimu usurpeerimise eest. Muumia leiti hauakambrist KV60, mis on üks hämmastavamaid Kuningate Oru matusepaiku. Selles oli kaks identifitseerimata muumiat, seejuures mõlemad naissoost. Haua avastas 1903. aastal Howard Carter. Seda oli rüüstatud juba antiikajal ning ta pitseeris selle uuesti kinni. 1906. aastal avati hauakamber uuesti ning välja võeti üks muumia, kes identifitseeriti kui Sitra, Hatsepsuti kuninglik meditsiiniõde. Muumia, mida peetakse praegu Hatsepsutiks, jäeti kambrisse lebama ning see ei näinud päevavalgust
Thutmosis II käsul miskipärast kõrvaldati Hatsepsuti nimi avalikelt monumentidelt ja kirjadest, ent tõsiasi, et seda tehti alles Thutmosise valitsemisaja lõpupoole, osutab pigem kombetäitmisele kui kättemaksule, sest naiskuningannade orust kirdes asuva kauge Teeba oru kaljudesse, kui ka matmiskamber, mille ta oli Kuningate orus isa hauakambris rajanud. Võimalik et ta maeti Thutmosis III käsul kuhugi mujale, ning on oletatud, et Kuningate orgu hauakambris KV60 leitud naisemuumia võib olla Hatsepsut. Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega. Hatsepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks
docstxt/.txt
annaabi.ee 
